Nynorskordboka
distinkt
adjective
singular | plural | ||
---|---|---|---|
masculine / feminine | neuter | definite form | |
distinkt | distinkt | distinkte | distinkte |
Etymology
frå latin; av distingvereSenses and Example Sentences
klar og tydeleg
Example
- distinkt uttale;
- mangle distinkte mål for utviklinga;
- sterk og distinkt vokal