Bokmålsordboka
kustus, kust
noun masculine
singular | plural | ||
---|---|---|---|
indefinite form | definite form | indefinite form | definite form |
en kust | kusten | kuster | kustene |
en kustus | kustusen | kustuser | kustusene |
Senses and Example Sentences
disiplin (1), skikk, tukt
Example
- holde streng kustus;
- ha kustus på barna